Tere tulemast Muumioru Alpacafarmi!
Avasta rahu ja ilu, mida pakuvad meie graatsilised loomad.
Meie farmis saate kogeda alpakade igapäevaelu, õppida nende hoolitsemisest ja isegi osaleda nende pehme villa töötlemises.
Pakume külastajatele eksklusiivseid tuure, mis viivad teid läbi avarate karjamaade, kus alpakad vabalt ringi liiguvad.
Koguge pere kokku ja tulge nautige unustamatut päeva looduse ja alpakade seltsis!
1.
Muumioru Alpacafarmi külastamise kord on täitmiseks kohustuslik kõigile farmi territooriumi külastajatele.
2.
Farmi peamajast tuleb igale külastajale lunastada pääse alpakadega kohtumiseks, toitmiseks ja nende jäädvustamiseks andmekandjale.
3.
Lunastatud pääse annab külastajale õiguse viibida farmi külastajatele ette nähtud piirkonnas, kuni ametlikult kehtestatud külastuspäeva lõpuni.
4.
Farmi külastajatel on ilma eritasuta lubatud pildistada ja filmida, kui nad ei välju selleks külastajatele ette nähtud piirkonnast ega riku muid külastamise korra nõudeid. Drooni kasutamine ei ole lubatud.
5.
Farmi külastajatel on keelatud:
Alpakad on õrnad ja intelligentsed loomad ja armastavad, kui neid pildistada!
Alpakad võivad sülitada (pihustada lehvikus oma mao sisu), kuid väga harva, kui teda just ei provotseerita. Õnneks lasevad üldjuhul alpakad kõigepealt tühja hoiatusvihu.
Aastate jooksul oleme oma Mummioru Alpacafarmis võõrustanud palju külastajaid ning meilt on küsitud kõikvõimalikke küsimusi alpakade ja nende pidamise kohta. Allpool on mõned neist küsimustest koos vastustega.
Kõigil kaamellaste liikidel on jalapadjad, pigem nagu koeral. Need jaotavad looma raskuse tõhusalt maapinnal, olgu siis liivale või rohtukasvanud koplile ja kahjustavad pinda väga vähe. Iga varba otsas on küüs.
Terve alpaka tavaline eluiga peaks olema 15–20 aastat. Mõned neist saavad palju vanemaks, Uus-Meremaa käes on maailma vanima alpaka rekord, kelle vanus on 25 aastat.
Alpakad ja laamad on väga tihedalt seotud sama perekonna liikmed. Need erinevad siiski mitmel viisil:
– Laamad kaaluvad kaks korda alpakast rohkem ja on palju kõrgemad.
– Laamadel on sissepoole kaarduvad kõrvad (banaanikõrvad), samas kui alpaka kõrvad on sirged.
Alpakad on rahulikud ja õrnad loomad ning seega lastele ohutud. Nad tulevad hea meelega inimeste juurde, nad on uudishimulikud ja mõni hõõrub isegi sinuga nina üksteise vastu. Kui inimene on talle võõras, siis nad eelistavad, et neid ei puudutataks.
Alpakad pigem pihustavad oma mao sisu kui sülitavad. Erinevalt laamadest pihustavad nad inimesi harva ja seda tehakse karjaliikmete või isaste vaheliste vaidluste ajal. Aeg-ajalt satuvad inimesed risttule alla, kuid tavaliselt on selge, kes oli adressaat!
Üldiselt on alpakad vaiksed. Enamik alpakad teevad meeldivat suminat, mida on kuulda, kui alpakad on rahul. Kuid alpakad teevad mitmesuguseid muid hääli alates linnusarnasest mürast, mis annab märku ohust teistele karjaliikmetele, kuni enesekehtestamisel tekkiva urisemiseni, võideldes võib kosta kriiskavat häält, kuni ainulaadse helini, mida isased karja ajal tekitavad. Paaritumine, tuntud kui orgeling. Mõnda neist helidest saab kuulda sellel lehel. Teave Alpaka kohta.
Keskmine tiinusperiood on 350 päeva ehk 11,5 kuud. Siiski on see vahemik 11–13 kuud.
Valdav enamus emastest poegib ühe kriia . Ainult umbes 1 elussünd 10 000-st toob kaasa kaksikud, kuigi kui kriia sünnikaal on alla 5 kg, ei ole kindel, et ta jääb ellu.
Suurem osa emasloomadest poegib kõige soojematel tundidel kella 11–16. Kui ilmastikuolud on kehvad, võib ta sünnitust edasi lükata. See on evolutsiooniline pärand, mis annab tema pojale suurima võimaluse ellu jääda, kuna vastsündinu peab kiiresti kuivama, seisma ja toituma.
Pügamist tuleb teha kord aastas, kevade lõpus või suve alguses, kui öine temperatuur on stabiilselt +10 kraadi.
Meie kasutame laual pügamise meetodit. Esmalt eemaldab pügaja nn.teki osa, mis läheb I- sorti – ühte kotti , seejärel keha alumise osa, küljevilla ning mõnikord ka kaela – II sort ning see kogutakse teise kotti. Alumine pool ja jalad on üldiselt jämedamad ja lühemad villakiud ja seepärast kogutukse eraldi.
Alpakade vill on soojapidavam, kohevam ja pehmem kui lambavill. Alpakavilla on lihtne töödelda, kuna see sisaldab vähe rasu ning alpakavillal puuduvad allergiat tekitavad omadused. Alpakadelt saadakse kvaliteetsemat villa kui laamadelt. Nendelt saadav karvavärvus on väga mitmekesine, varieerudes mustast hõbedani. Esineda ka kollakaspruuni ja helebeeži. Alpakade villakus võib esineda kuni 22 eri värvusega villkarvu – seepärast aretatakse neid ka värvuse järgi.
